Eesti põllumeeste uskumatud seiklused Sitsiilias

Meie põllumeeste reis Sitsiiliasse sai alguse 16.10 Tallinna lennujaamast, kus esmalt saime kätt harjutada  iseteenindavas check in-s . Asusime hoolega lennule registreerima, päris palju pidime pingutama ja teinekord ka abi juurde küsima, et ka kõik täpitähtedega reisijad  ikka korralikult lennule saaksid. Mõne tunni möödudes olime Münchenis  kus oli mõned tunnid aega lennujaamas ringi vaatamiseks ja seejärel  uuesti lennu peale, mis viis meid Catania lennujaama.

Kohale saabudes võttis meid vastu tarmukas  giid Ulve, kes saatis meid reisil ja jutustas Sitsiilia elust ja kommetest. Tema  üks nõuanne ja soovitus oli, et siin peame õppima laisklema, sest aeg kulgeb Sitsiilias omasoodu. Peale lühikest bussireisi jõudsime hotelli ja saime kätte oma elamised, mis olid heaks peatuspaigaks terve nädala  jooksul.

Meie programm koosnes väga erinevatest ja erilistest sündmustest millest märkimisväärseimaks tuleb kahtlemata pidada tutvumist Etnaga. Etna juurde matkale asusime teele off- road autodega, mis vedasid meid  ühelt jalamilt teisele,  aina ligemale sellele kaunile iludusele, mida Sitsiillased on harjunud imetlema ja aukartusest tema võimu vastu  austama. Sitsiilias käib terve elu ümber Etna ja ilmselt iga kohalik viskab vähemalt paar korda päevas pilgu Etna peale, et aru saada kuidas Tema Kõrguse tuju on.  Kõigi päevade jooksul,  mis me Sitsiilias veetsime oli  aina juttu Etnast , tema erinevatest aegade jooksul toimunud plahvatustest ja nende tagajärgedest. Ükskõik kus me ka ei viibinud, oli näha Etna väljaulatuvad „pikad käed“ , mis näitasid end tardunud ja kivistunud laavajõgedena  erinevates kohtades või tardunud laavast moodustunud koobastena, mida väga edukalt eksponeeriti  küll matkaraja seiklusena, kui ka õlifarmis  väikese hotellitoa ühe osana, mis siis osavalt oli kombineeritud eluruumiga.

Einar Etnat otsimas                                Põllumehed Etna jalamil

Ja nüüd maa alla                                     Põnev

Me tõdesime sitsiillaste karmi elu ja olelusvõitlust temakese Etnaga ja tõepoolest neid jälgi oli leida igal pool kuhu sa ka ei vaataks. Sitsiillased on temaga harjunud ja nad teavad, et see võib juhtuda jälle. Sellegipoolest elatakse rahulikult oma kodus ja ei ole mõtteski  kolida mujale.

Põnev oli kohtumine kohaliku kaubanduskoja põllumajandusassotsiatsiooni esindajaga, kus saime toreda vastuvõtu osaliseks ja esindaja  rääkis innustunult Sitsiilia põllumajandusest ja vastas arvukatele küsimustele. Meie grupist tehti ametlik foto ja see avaldati kohalikus ajalehes.

Perekond Märtson põllumajanduse loengus

Tähelepanuväärseks ja meeldejäävaks jäi päev farmide külastamisel. Külastasime õlitootmisfarmi ehk siis oliiviistandust ja saime maitsta värskelt pressitud õli. Seejärel vaatasime, kuidas teoreetiliselt  toodetakse apelsinimahla. Punase apelsini  mahla Pa Pillon magushapukas omapärane maitse on siiani veel suus. Pärast teoreetilist kursust vaatasime üle ka vägevad apelsiniistandused. Apelsinid ei olnud veel valmis, nende korjamine algab alles  veebruaris. Lõunatasime  ehtsas farmi ristorantes, kus ootas  meid  ees  suurepärane, ehe Sitsiilia kõrts, köök  ja kokk ise.  Sõime end pilgeni täis, sest see oli nii…… hea.

Üllatused aina jätkusid. Pika päeva viimane külastus oli  veini tootmise farmi. Kõigepealt väheke ajalugu, siis lõputud viinamarjaistandused ja siis degusteerimine. Ja jälle võisime vaid ahhetada- missugune soe vastuvõtt. Head veinid ja sitsiiliapärased suupisted. Koju jõudsime alles hilja ja enamus ei jaksanud meist enam õhtusöögile minna, sest olime päeva muljetest ja söökidest – jookidest end täis ahminud. Sitsiilias veedetud päevade jooksul külastasime veel imekaunist kaljule ehitatud linna Taorminat, mille vanalinna tänavate kõndisime ja nautisime väikeste butiikide kirjut kooslust ning kohvikute ja söögipaikade lõhnu. Tragimad meist sõitsid taksoga linna kohal kõrguva kalju tippu, kus imetlesid ahhetama panevat vaadet ja nautisid lõunasööki. Aega jätkus veel supluseks kivipõhjalises merevees ja puhkepausiks päikese, tuule ja mereõhu veetluses.

Sitsiilia hõrgutised                                      Veini degusteerimas

Tegemist, reisimist, vaatamist jätkus veel mõne päeva jooksul, kes võttis ise ette matka kohtadesse mis programmi ei jõudnud ning mõned erisoovid said täidetud ka ühiste rännakute jooksul.

Meie põllumeeste seikluste lõppu päikesepaistelisse Sitsiiliasse jääb meenutama uhke ja eriline lõpuõhtusöök  mere ääres, vaiadele püstitatud väga lihtsalt kujundatud  ja lihtsate vahenditega ehitatud ristorante, kus pakuti värsket, sel päeval püütud ja  valmistatud roogasid mereandidest. Teate see oli uskumatu ja kirjeldamatu kogemus nii maitsemeeltele  kui ka kirevate  emotsioonide tõttu nähes ehtsaid, uhkeid sitsiillasi omas keskkonnas pidutsemas. See on kogemus mida tuleb ise proovida, et täpselt aru saada mis tegelikult toimub.

Siirad tänud klientidele, et osalesite meie uskumatutel seiklustel Sitsiilias, sest kirja ja meelde jätame vaid selle, mis tundub kõige kaunim.

 Villa pargis 10.10.                                   Kalaturul